Wikimedia Eesti

Kuidas leiavad looduspildid tee Vikipeediasse?

Ivo Kruusamägi — Fri, 22 Feb 2013 18:51:30 +0000

Ahitsõ järv Rõuge vallas (Martin Mark)

Heade tekstide liitmisel väärt pildimaterjaliga ei ole tulemuseks mitte klassikaline matemaatiline tehe, vaid kahe komponendi ühtesulandumisel ületab tulemus üksikosade summat. Sellist sümbiootilist sidet võib ideaalis näha ka Vikipeedia tekstide ning piltide vahel. Toomaks kõrgeid eesmärke reaalsusele lähemale, toimus möödunud detsembris juba kolmandat korda heade looduspiltide kogumise aktsioon HELP. Võrguentsüklopeediasse lisandus 21 osavõtja abil 307 uut fotot.

Hommik Männikjärve rabas (Tauri Pärna)

Digiajastu tulekuga on oluliselt paranenud võimalused fotode tegemiseks, kuid sedavõrra enam on tahaplaanile jäänud pildistatu hilisem väärtustamine ning märkamine. Lõivsuhe fotode tegemise kiiruse ning nende hilisema elukäigu vahel nõuab oma osa. Võttes enam aega ümbritseva märkamiseks ning liikudes kiiruga tehtud fotoseeriate asemel hoolsamalt jäädvustatud piltide juurde, anname tehtule senisest hulga suurema väärtuse. Pildisaagi hilisema süstematiseerimise, märgendamise ning hindamisega anname samuti panuse väärtuste loomise protsessi ja see võimaldab seda rohkem edendada meie enda fotoalast meisterlikkust. Kui nõnda on avatud tee kõrge kvaliteediga palade sünnile, siis miks mitte lubada neil arvuti kõvaketta ammuununenud radadelt laiade veebiavaruste manu liikuda ja seeläbi jagada neid positiivseid emotsioone ka ülejäänud inimestega?

Kõrvemaa maastikukaitseala (Merily Salura)

Mitmekülgne ja kõrgkvaliteetne fotolooming Eesti loodusest on asendamatult vajalik Vikipeedia artiklite illustreerimiseks ning annab sellega olulise panuse siinse looduse tutvustamisele. HELP aktsioonide raames kolme aasta vältel laekunud enam kui 1300 looduspildiga on seni täiendatud tuhandeid artikleid kümnetes keeleversioonides ning mitmed fotod on valitud Vikipeedia pildipangas Commonsis eeskujulike ja kvaliteetsete piltide hulka. Need fotod on aidanud tutvustada seda vastupandamatut ja raskesti sõnadesse valatavat looduse võlu ja neist paeluvaimad on pääsenud mitmete keeleversioonide avalehtedele. Commonsi esiletõstetud sisu seas ületab Eestiga seotud fotode osakaal juba 1% piiri, kuid Eesti looduspiltnike võimuses oleks siit välja pigistada palju enamat. Meie looduses lihtsalt on seda, mida tasub tundma õppida ja fotosilmaga püüda.

Piusa koopad (Vaido Otsar)

Seekordne pildikogumine oli nii autorite kui ka piltide arvult senistest väikseim, kuid kvaliteedilt kõige esinduslikum. Oma lummavate ja informatiivsete fotode jagamise eest pälvisid Eesti Looduse aastatellimuse Vaido Otsar, Ireen Trummer ja Marko Vainu, kuid siiras tänu kõigile osalejatele, kes aitasid oma panusega rikastada meie ühist veebientsüklopeediat. Paljud meie järved, rabad, kaitsealad, väikesaared jt paigad ootavad aga alles Vikipeedia tarvis üles pildistamist ning oleks palju oodata, et keegi teine meie asemel selle töö ära teeks. Nõnda jääb üle soovida vaid värvikaid ja fotosaagilt viljakaid retki looduses kõigile meie usinatele piltnikkudele. Järgmine HELP tuleb alles detsembris, aga Vikipeedia edendamisele võib kaasa aidata aastaringselt. Kasutame seda võimalust ja loome endale parema entsüklopeedia.

Laelatu puisniit (Margus Opp)

http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:HELP3

Tabasalu pank (Tarmo Roop)

22. veebr 2013 - Posted by Ivo Kruusamägi | Määratlemata | looduspildid, Vikipeedia

Vabandust, kommenteerimine on hetkel suletud.

Karmide meeste ja veel karmimate naiste mäng

Oop — Thu, 21 Feb 2013 17:40:55 +0000

“Oioioioioi!” arvas üks Tartu Üliõpilaste Mälumänguklubi mängur eile, kui kuulis, et seekordse mängu korraldavad taas vikipedistid. Tõsi ta on, juba eelmine kord selgusid meie küsimused karmid olevat, sedapuhku aga võtsime asja tõsisemalt.

Esimene voor ehmatas meid endid ka ära, sest esimesele kolmele küsimusele ei osanud keegi vastata. Nulliringe tuli hiljem veel kaks, aga üldiselt läks siiski leebemaks, kergeimas voorus tabati 59% õigetest vastustest. Võitis võistkond nimega Mõistkond, kes sai täpselt 50% õigetest vastustest, ülejäänud “ei teadnud pooli asjugi”.

Eks see on meile endile kah õpetuseks, et kui sa ise midagi tead, ei tähenda see, et ka kõik teised teavad. Teisalt: heas mälumängus peab olema nii raskeid kui ka kergeid küsimusi. Ideaalis võiks igas mänguvoorus olla üks kergem küsimus, nii-öelda rosin, ja üks raskem, nii-öelda pähkel – just nagu selles tudengite rosina-pähklisegus, mida poeski müüakse. Tegelikult võib ka küsimus, millele sa valesti vastasid, tekitada hea tunde. See juhtub siis, kui vastust kuuldes lööd käega otsa ette: aijaa, selle ma oleksin ju pidanud ära mõistatama, vihje oli ju olemas ja puha!

Küllap selliseid oli kah, ega muidu poleks meile pärast ütlema tuldud, et oli raske, aga huvitav mäng. Eks järgmine kord püüame veelgi paremini.

Meie enda prohmakatest ilmselt suurim juhtus, kui küsisime looma, kellele on Tartus kaks monumenti. Meie pidasime silmas siili, kes elutseb nii Siili tänaval kui ka haridusministeeriumi fuajees. Võistlejad aga juhtisid meie tähelepanu kurvale tõigale, et vähemalt kaks kuju on linnas ka karust ja koerast. (Kus need on, mõelge ise välja, meie ka alguses ei teadnud.) Nojaa, tähelepanelik ja hoolikas peab olema nii vastaja kui ka küsija.

Vabariigi 95. aastapäeva puhul koostasime Eesti-teemalise mängu, kus kõigil küsimustel oli tihedam või nõrgem seos Eestiga. Pakume teile ragistamiseks mängu kõige lihtsamaks osutunud küsimuse ja kõik need, millele keegi vastata ei osanud. Eks otsustage siis ise, kas on kerge või raske.

Kergeim:
* Kes oli see fotograaf, kes jäädvustas möödunud sajandi algul muuhulgas ka eestlaste varase katse kiikinguga tegeleda?

Raskeimad:

* Mis aed see on ja kus see asub?

* Mis hoone on pildil ja kus see asub? Vihjeks niipalju, et asjassepuutuva suguvõsa esindaja on ka Tartusse rajanud ühe tähtsa ja ilusa maja. 2 punkti saab siis, kui ära on tuntud pildil olev rajatis ja nimetatud see maja Tartus.

* Pildil on üks kaunis järv. Mis on selle järve nimi ja kus see asub? Vihjeks niipalju, et lähedalasuvas samanimelises külas oli omal ajal Eesti suurim klaasivabrik, mis oli toona ainus koht Eestis, kus klaasipuhujaid välja õpetati.

* Milline Tartu ülikooli üliõpilane oli samal ajal ka ülikooli rektor?
* Aastal 1897 ilmus tollases Dorpatis trükist doktoritöö, mis keskendus mälule ja püüdis vastata, kuidas on võimalik, et üks ilma koolihariduseta eesti rahvalaulik suudab meeles pidada värsside hulka, mis oma arvult ületab kaugelt Homerose “Iliase” ja “Odüsseia”. Selle autor oli esimene eestlane, kes kirjutas teadusliku töö psühholoogias. Kes?

Vastused (nagu ka ülejäänud küsimused ja mängutulemused) ilmuvad peagi TÜMK-i kodulehele: http://tymk.pri.ee/
Tulge mängima!

21. veebr 2013 - Posted by Oop | Määratlemata

Vabandust, kommenteerimine on hetkel suletud.

Uus vikiprojekt: Wikivoyage

Oop — Wed, 23 Jan 2013 10:58:52 +0000

Eelmisel nädalal käivitus Wikimedia projektide perekonna uusim liige: vaba ja tasuta reisijuht Wikivoyage.

Wikivoyage loodi 2006. aastal iseseisva, vikitehnoloogial põhineva tasuta projektina. 2012. aastal avaldas selle kaastööliste kogukond koos analoogse projekti Wikitravel tegijaskonnaga soovi tuua portaali töö üle Wikimedia projekte, sh Wikipediat haldava USA mittetulundusühingu Wikimedia Foundation alla.

2013. aasta 15. jaanuaril avatigi Wikivoyage ühena Wikimedia Foundationi projektidest. Praeguseks arendatakse Wikivoyage’i üheksas keeles: hispaania, hollandi, inglise, itaalia, portugali, prantsuse, rootsi, saksa ja vene. Mõned väiksemad pesitsevad Wikimedia Incubatoris. Kõige kaugemale on jõudnud ingliskeelne versioon, kus eelmise aasta lõpuks oli loodud üle 26 500 artikli.

Wikivoyage on noorim Wikimedia 13 projektist. Eelmised uued projektid olid 2012. aastal alguse saanud Wikidata ning 2006. aastal rajatud Wikiversity (eesti keeles Vikiülikool). Nende hulka kuuluvad veel Wikipedia (Vikipeedia), Wikiquote (Vikitsitaadid), Wikibooks (Vikiõpikud), Wikisource (Vikitekstid), Wikimedia Commons, Wikispecies, Wikinews, Wikimedia Incubator ja Meta-Wiki.

Ehkki Eesti on esindatud kõigis Wikivoyage’i keeleversioonides (mõnes põhjalikumalt, mõnes kaunis kesiselt), ei ole seni eestikeelset Wikivoyage’i. Kes tahab uue projekti ülesehitamisega kätt proovida, võib alustada aadressilt: http://incubator.wikimedia.org/w/index.php?title=Wy/et/Esileht . Wikimedia Eesti on valmis seejuures igakülgset nõu ja abi pakkuma. Ehkki Wikivoyage ei ole meie jaoks kõige tähtsam projekt, oleks kena, kui ka see eesti keeles käima saadaks.

Wikivoyage’i aadress on http://www.wikivoyage.org/
Projekti tausta kirjeldab pikemalt artikkel Vikipeedias: http://et.wikipedia.org/wiki/Wikivoyage

23. jaan 2013 - Posted by Oop | Määratlemata

Vabandust, kommenteerimine on hetkel suletud.

Kuidas Eesti osales maailma suurimal fotovõistlusel

Teele Vaalma — Thu, 20 Dec 2012 13:10:15 +0000

Juba tükk aega on mööda läinud suvest, kui Eesti erinevates paikades võis just kultuurimälestiste ümbruses fotoaparaatidega inimesi näha. Samuti on mööda läinud september, millal kõik need kaunid pildid Wikimedia Commonsisse laaditi ja fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse” osavõtunumbrit kasvatati. 17. novembril autasustati Tartu Botaanikaaias parimate fotode autoreid. Aga just praegu, jõulude ja aastavahetuse eel on minu arvates paslik kõigele sellele tagasi vaadata, meenutada suviseid hetki ja jagada osalejate kogemusi.

Eesti kultuurimälestiste võistlus oli tegelikult osa ülemaailmsest ettevõtmisest Wiki Loves Monuments. Algas see kõik kaks aastat tagasi Hollandis. Eelmisel aastal võttis osa juba 18 Euroopa riiki, teiste seas ka Eesti. Ning sel aastal haaras muinsuste pildistamise palavik inimesi juba 33 maailma riigis. Võistluse saagiks kogunes üüratu arv taieseid – rohkem kui 365 000. Neist 2600 tehtud meie omal armsal Eestimaal.

Oma 1. koha vääriliseks hinnatud fotost räägib Rauno Kalda

Eesti parimaid, auhinnaväärilisi pilte saab suurelt näha võistluse kodulehel. Preemiate kätteandmise tseremoonial Tartu Botaanikaaias pidas avakõne Tartu linnapea Urmas Kruuse. Tartu mälestistest rääkis huvitavalt TÜ etnoloogiaprofessor Art Leete. Muusikalise vahepalaga esines Karoliine-Lisette Kõiv. Kõiki autasustamise pilte saab vaadata Commonsist.

Mitme auhinnatud pildi kohta oli autoril rääkida huvitav lugu. Näiteks Tartu linna eriauhinna pälvinud foto Püha Aleksandri kirikust sai autori Evelin Lahesoo sõnul loodud nii:

“Pilt sündis päris viimasel minutil kodu aknast. Varasematel nädalatel sai korduvalt tehtud sügisesi jalutuskäike ning nii mõnedki kultuurimälestised jäädvustatud. Tartu Püha Aleksandri kiriku juurde tee siiski kordagi otseselt ei viinud ning eraldi sellist teekonda ka ette ei saanud võetud. Ega sellel poleks ilmselt ka väga mõtet olnud, sest kirik asub suurte ja kõrgete puude keskel, mistõttu vist ainult raagus puude ajal saab kirikut lähedalt pildistada. Ma elan kiriku lähedal, ning sedavõrd kõrgel, et kirikut ümbritsevad puud ei ulatu kirikut varjama. Pealegi kipub loojuv päike kiriku taustal olevat taevast tihti punaseks värvima. Nii juhtus olema ka tol viimasel päeval, mil mälestiste pilte sai esitada. Olin just viimased pildid, mis linna peal tehtud said, üles laadinud, kui tolle õhtune päikese loojang akna taga avanes.”

Eestis tehtud pilte esitasid konkursile ka välismaalased, kes mõnel juhul olid spetsiaalselt selleks Eestisse tulnud. Mitte küll välismaalane, aga Kohtla-Järvelt pärit ja praegu rohkem Moskvas elav Konstantin Urlihh kirjeldas võistlusekogemust nii:

“Kui ma suvel otsisin Vikipeediast midagi, märkasin et entsüklopeedia korraldab fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse”. Mul oli sel suvel nii palju vaba aega ja ma proovisin leida mõned mälestised kaardi pealt üles.

Minu jaoks oli suur üllatus, kui palju on kodumaal mälestisi, millest ma kuulsin esimest korda. Võtsin jalgratta ja sõitsin Kohtla-Järve ümber ringi. Ühendasin kokku oma kaks lemmikut hobi – jalgrattaga sõitmine ja pildistamine. Need olid kolm toredat päeva, leidsin rohkem ilusad paiku, kui olin lootnud, ja avastasin uuesti minu kodulinna ümbruse.

Aga oli kurb naha, et ilus Sompa kaevanduse hoone on sellises halvas seisukorras, varsti ei jää sellest kultuurimälestisest mitte midagi järele.”

Oli ka selliseid osalejaid, kelle jaoks selleaastane võistlus polnud mitte esimene ning ka muidu Vikipeedia jaoks pildistamine juba harjumuspärane tegevus. Mart Küng oma foto kohta, mis kujutab Tartus Hurda 2 majal olevat reljeefi:

“Erilist lugu ei ole. Otsisin kultuuriväärtuste kaardi järgi välja, kus on veel pildistamata kohad Tartus. Kui aega oli, siis käisin ja klõpsisin, pärast valisin kodus paremad pildid välja ja laadisin üles. Tol päeval polnud retk vist eriti edukas, sest hakkas üsna pea sadama. Selle konkreetse foto tegin, kuna see oli huvitav detail majal ja mõtlesin, et ehk võib olla teistelegi huvitav. End of story.”

Samuti ei pidanud Ivo Kruusamägi oma foto sündimise lugu kuidagi eriliseks.

“Käisin Saaremaal pärast suvist MTÜ üldkoosolekut, et viki jaoks pilte teha. Muud midagi.”

Äärmusliku mõõtme võttis selline tegevus Ivar Leiduse jaoks, kelle pilte oli 14 auhinnatud foto seas täpselt pooled, kokku esitas ta võistlusele 527 teost. Ise ütles ta nii:

“Pisiku sain sisse eelmise aasta pildikogumise kampaania ajal. Sel aastal kaifisin kultuurimälestiste pildistamist juba täiel rinnal. Kõiki pilte ühendab rongi- ja jalgrattasõit. Tavaliselt ühe-, harva kahepäevased matkad. Marsruute hakkasin vaikselt ette valmistama juba talve teisel poolel. Kokku sai sellel aastal jalgrattal läbitud veidi üle 2500 km (kordades rohkem, kui kunagi varem olen aastas sõitnud) erinevaid Eestimaa teid ning pildistatud veidi üle 400 erineva kultuurimälestise. Seda polegi nii palju, sest eelmisel aastal tegin kultuurimälestistest kuu ajaga umbes 800 pilti, kuid sel aastal panin rohkem rõhku kvaliteedile.”

Kvaliteeti tema loomingus tõesti on. Samuti pühendumist. Kolmanda koha võitnud Alatskivi lossi foto kohta ütles Ivar:

“Seal sai käidud sel aastal kaks korda, kuna esimesel korral ei jäänud tulemusega rahule. Tartumaa põhjaosa kruusateedel autojuhid jalgrattureid ei hellita. Täie rauaga kimatakse sust mööda, lendavad kivid ja paks tolmupilv võtab võimaluse midagi näha ja korralikult hingata. Veoautod on seejuures eriti karmid. Üksteisest möödudes võtavad hoo maha, aga üksik jalgrattur on nende jaoks ümmargune null.”

Sellised lood siis selle aasta osalejatelt. Kuid üks suurepärane fakt on veel mainimata. Eesti žürii hindas teise koha vääriliseks Eduard Zentsiku foto Narva Hermanni linnusest, mis detsembri alguses platseerus aga ülemaailmses voorus üheksandale kohale. Palju õnne Eestile, kõigile osalejatele ja pikka iga kultuurimälestistele!

20. dets 2012 - Posted by Teele Vaalma | Määratlemata

Vabandust, kommenteerimine on hetkel suletud.

Wikimedia keelekomitee andis lootust liivikeelse Vikipeedia loomisele

Teele Vaalma — Fri, 12 Oct 2012 10:07:52 +0000

Wikimedia sihtasutuse keelekomitee, mille ylesanne on lubada või keelata Vikipeedia uute keeleversioonide loomist, on võtnud arutusele liivikeelse Vikipeedia asutamise taotluse. Positiivne otsus tähendaks liivikeelse Vikipeedia jaoks domeeni liv.wikipedia.org tekitamist. Juhul kui nad langetavad positiivse otsuse, kantaks sinna yle praegu inkubaatoris ehk aadressil http://incubator.wikimedia.org/wiki/Wp/liv/Kuodl%C4%93%E1%B8%91 asuv materjal.

Keelekomitee augustikuu kokkuvõtte teade igatahes annab lootust, et otsus võiks olla positiivne: “The Wikipedia in Livonian is likely to get approved, pending verification of the content.” (vt lähemalt: http://meta.wikimedia.org/wiki/Language_committee#Requests_and_approvals )

“Verification of the content” viitab siin sellele, et nad otsivad kellegi autoriteetse keele tundja ja lasevad temal sisu üle vaadata. Selle eesmärk on yldiselt aru saada, kas loodud sisu on vastavas keeles ja ega see väga kole ei ole.

Liivi keele oskajad (või lihtsalt need, kes selles keeles suudavad moodustada mõne lause olemasolevate lausete ja abivahendite toel) võiks igatahes seni suunduda inkubaatorisse mõnda liivikeelset lauset moodustama. Paremad oskajad saavad olemasolevaid tekste paremasse liivi keelde toimetada. Kui liivikeelne Vikipeedia loodud on, siis mõistagi sinna. Kõik Vikipeediad sõltuvad paari minuti kaupa annetatavast vabatahtlike tasuta tööjõust, mis vähehaaval asja parandavad.

Sel kuul ilmus trükist liivi-eesti-läti sõnaraamat, mille on koostanud Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso ja liivlasest liivi keele uurija Valts Ernštreits, kes on samuti oma doktoritöö Tartu Ülikoolis kaitsnud. Sõnaraamatu andsid Eesti ja Läti riigi toel välja Tartu Ülikool ja Läti keele agentuur.

Varasemad liivi keele sõnaraamatud koostasid akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kelle liivi-saksa sõnaraamat ilmus Peterburis aastal 1861, ja professor Lauri Kettunen koostöös liivlase Kōrli Staltega, kelle liivi-saksa sõnaraamat ilmus 1938. aastal Helsingis.

Liivi keel on läänemeresoome keel, mille kõnelejad on traditsiooniliselt elanud Liivimaal ja Kuramaal. Teise maailmasõja järel on liivi keele kõnelejaid asunud Riiga ja Ventspilsi, samuti pagenud Rootsi, Kanadasse ja Brasiiliasse. Praegune liivi kirjakeel, mida ka liivikeelse Vikipeedia inkubaatoris tarvitatakse, põhineb Kuramaa randlaste keelel, mis oli 20. sajandil aktiivses igapäevases pruugis. Tänapäeval õpetatakse liivi keelt Läti, Eesti ja Soome ülikoolides. Liivi keelt kasutatakse aktiivselt koorilaulude laulmiseks, kuid aktivistide eestvõttel on liivi keelt viimase 20 aasta jooksul õppinud ka Lätis elavad liivlased, kellele see pole emakeel. Septembris ilmus suur liivi-läti-eesti sõnaraamat.

Autor: Ott Heinapuu

12. okt 2012 - Posted by Teele Vaalma | Määratlemata

Vabandust, kommenteerimine on hetkel suletud.

Vikipeedia kogukond tegi endale sünnipäevakingi

Teele Vaalma — Thu, 13 Sep 2012 16:26:14 +0000

TARTUS sobitasid mõned vikipedistid end Mare Mikofi taiesele Emajõe kaldapealsel. (Foto: Janno Loide)

25. augustil tähistas eestikeelne Vikipeedia 10. sünnipäeva ja just sel päeval kell 12.32 loodi artikkel järjekorranumbriga 100 000.

Sünnipäev Tartus

Paar tundi enne sünnipäevaürituste algust sai kauaoodatud ümmargune artiklite arv täis. Sellega astus eestikeelne Vikipeedia järgmisse klassi, milles on Vikipeediad 25 keeles, sh araabia, leedu ja taani keeles. Veel suuremaid, üle 300 000 artikliga Vikipeediaid on vaid 13, nende hulgas ka rootsi-, norra- (bokmål) ja soomekeelne, aga ka palju suurema kõnelejate arvuga keeltes, nagu hispaania, portugali, jaapani, hiina ja vene keel. Kõige suuremaid, üle miljoni artikliga netientsüklopeediaid on neli: hollandi, inglise, prantsuse ja saksa keeles. Et Tartus elab rohkem aktiivseid vikipediste kui Tallinnas, peeti sünnipäevapidu ülikoolilinnas. Ent peamine põhjus, miks see sinna paremini sobis, on Mare Mikofi mälestusmärk, mis loodud saja tuhandenda tartlase sünniks. Praegu enam Tartus nii palju elanikke pole, ent 100 000 artikliga võrguentsüklopeedia on tõepoolest suur ja tartlastel on selle loomises märkimisväärne osa.

Esimene näitus jaamahoones

Tartu vastrenoveeritud jaamahoone ootesaalis avati Vikipeedia sünnipäeval fotonäitus – see on uues jaamahoones esimene ja leiab loodetavasti järgimist. Juba tund-paar pärast avamist oli publik näituse leidnud, kuigi parasjagu jaamast ühtki rongi ei väljunud. Näituse avakõnes tunnustas kirjanik Berk Vaher vikipediste, kelle ühise töö tulemusena on eestikeelne Vikipeedia muutunud juba tarvitamiskõlblikuks teabekanaliks. Septembri lõpuni avatud näitusel on välja pandud mulluse üleeuroopalise fotovõistluse “Wiki Loves Monuments” (Eestis “Kultuurimälestised Vikipeediasse”) parimad fotod Eestist ja Venemaalt. Eesti võidutöö, mille valis välja ka Euroopa žürii, polnudki ilus ja hästi restaureeritud hoone, vaid kinnilöödud akna lauapilude vahelt pildistatud ruum Purila mõisas, mille kooruvad värvikihid on kummalise valguse käes hästi välja tulnud, see valgus toob esile mahajäetud olekus ruumi väärtuslikkuse. Ent Eesti fotode esikümnes oli ka restaureeritud Kiltsi mõis, Keri tuletorn, tuuleveski, Vabaduse väljak Tallinnas remondi ajal jm. Tänavune võistlus algab septembris.

Igaüks võib kaasa lüüa

Esimene Eesti vikipedist, kes on nende aastate vältel kõigist teistest peajagu rohkem Vikipeedia artikleid loonud, toimetanud ja uusi autoreid juhendanud, on 2003. a. kevadel kirjutanud: “Olen üsna üksi, kui mitte arvestada paljusid välismaalasi, kes eestikeelset Vikipeediat aitavad teha.” See on filosoof ja tõlkija Andres Luure. Tunduvalt suurenenud vikipedistide kogukonnas on nii õpilasi ja üliõpilasi kui ka tööeas inimesi ja pensionäre. Vaja on vaid kirjaoskust ja sageli ka mingi ala teadmisi, ent rakendust leidub neilegi, kes tõlgiksid häid artikleid teistest keeltest. Või kirjutaksid artikleid Eestist teistes keeltes. Näiteks on eestikeelses Vikipeedias nüüd olemas artikkel “Eesti Maja Stockholmis”, ent puudu on artiklid mitmest selles majas asuvast organisatsioonist. Ei ole artikleid Eesti Lasteaiast, Eesti Kultuuri Koondisest ega Rootsi Eestlaste Liidust. Neid saaksid kõige paremini kirjutada inimesed, kes neid organisatsioone hästi tunnevad. Ning ka artiklit Eesti Majast võib täiendada, samuti kui paljude Rootsis elavate eestlaste isikuartikleid. Artiklit Eesti Majast pole aga ikka veel rootsikeelses Vikipeedias, seal pole ka paljusid muid Eesti ja eestlastega seonduvaid artikleid. Ka neid saaksid hästi kirjutada need, kes heas rootsi keeles eesti asja ajavad.

Madli Vitismann

Artikkel ilmus Stockholmis väljaantavas Eesti Päevalehes 12. septembril 2012

13. sept 2012 - Posted by Teele Vaalma | Määratlemata

Vabandust, kommenteerimine on hetkel suletud.