Wikimedia Eesti

Toome Eesti maakonnad Vikipeediasse!

Ivo Kruusamägi — Thu, 17 May 2012 05:04:47 -0700

Koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga toimub novembris Jõgevamaa-teemaliste Vikipeedia artiklite konkurss.

Vikipeediasse on võimalik kokku korjata informatsiooni igast Eesti kohast, objektist ja inimestest. See on midagi sellist, mida ei kirjuta meie eest mitte keegi teine. Kõik jäädvustamist vääriv peab ka jäädvustatud saama ja nõnda loodamegi, et võistluse tulemusena tekib juurde palju sisukaid artikleid maakonna asulatest, ajaloo- ja kultuuripärandist, keskkonnast ja seal tegutsenud tublidest inimestest.

Wikimedia Eesti juhatuse liikme Raul Veede sõnul on see võistlus esimene omataoline, kus initsiaatoriks on omavalitsuste liit. “Loodame, et see on alles algus ning Jõgevamaa eeskuju innustab ka teisi Eesti omavalitsusi toetama oma kodukandi kajastamist Vikipeedias, kuni me suudame üheskoos katta põhjalike artiklitega terve Eesti.”

Konkursil võivad osaleda kõik huvilised, kes on registreerunud Vikipeedia kasutajateks. Elukoht, vanus, sugu ja usuline või erakondlik kuuluvus siin rolli ei mängi. Kõik on oodatud andma oma panust meie ühise veebientsüklopeedia arendamisesse. Informatsioon tahab olla vaba.

Ürituse korraldamisel teevad koostööd MTÜ Wikimedia Eesti, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.

Artiklikonkurss toimub ajavahemikul 1.–30. november 2012 eestikeelses Vikipeedias. Konkursi täpsem juhend avalikustatakse sügisel.

Like this:

Be the first to like this post.

17. mai 2012 - Posted by Ivo Kruusamägi | Määratlemata

Kommentaare veel pole.

Eesti Looduse fotovõistlus 2012

Ivo Kruusamägi — Fri, 11 May 2012 02:35:23 -0700

2011. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistlusel peaauhinna Remo Savisaar.

Wikimedia Eesti ootab septembrikuus pilte kultuurimälestistest, aga ajakiri Eesti Loodus korraldab taaskord Eesti Looduse fotovõistlust. Käesoleval aastal on seejuures kavas väike muudatus – nimelt on looma-, taime- ja seenefotodele lisandunud kaitsealade kategooria, milles antakse välja Vikipeedia auhind.

Võistlusele laekunud Eesti kaitsealade fotod lähevad ühtlasi üles Vikipeedia pildipanka Commons’isse ning seeläbi saab võimalikuks sadade artiklite illustreerimine, mis hetkel veel ilma igasuguse pildimaterjalita seisavad. Lisaks on võistlejatel võimalus ka teiste kategooriate raames lisatavate fotode juures anda luba nende Vikipeediasse lisamiseks. Seega annab võistlus otsese panuse Vikipeedia arengusse ja Eesti kaitsealade tutvustamisele internetiavarustes.

Taimefotode peaauhind kuulus 2011. aastal just sellele ülesvõttele. Autor: Sven Začek.

Konkursi nõuete kohaselt peavad pildid olema tehtud Eestis. Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ning autoril võimalikult täpselt määratud. Foto olev kaitseala peab olema jäädvustatud selle kõige iseloomulikumast küljest ja olema võimalikult hästi äratuntav.

Iga foto juurde oodatakse kindlasti lühikest lugu (100–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil. Asjalik kirjeldus on pildile selge lisaväärtus ja ka Vikipeediasse lisatavate fotode puhul kehtib see, et täpse kirjelduse andmine on eluliselt oluline, et saaks võimalikuks pildi kasutamine veebientsüklopeedia veergudel.

Arvestus on kahes vanuseklassis: noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) ning täiskasvanud. Välja antakse looma-, taime- ja seenefotode peaauhind ja esimene auhind nii üld- kui ka noorte arvestuses. Lisandub Eesti kaitsealade kategooria, kus parima foto eest mõlemas vanuseklassis paneb auhinna välja Wikimedia Eesti.

Eriauhindu jagatakse järgmistes kategooriates: aasta lind, käituv loom, väike loom (lähi- või makrovõte), koduloom (sh lemmikloom), veeloom, väike taim (lähi- või makrovõte), aiataim ning veetaim.

Arvesse lähevad digifotod, mille pikema külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (noortel 2000). Faili formaat peab olema kas vähima tihendamisega .jpg või .tiff. Iga fotot saab esitada ühes kategoorias ning kategooria peab olema määratletud õigesti.

Võistlust toetavad Loodusajakiri, KIK, Keskkonnaministeerium, Pentax, Photopoint, Canon, Overall, ilm.ee, looduskalender.ee ja Wikimedia Eesti.

Ära siis unusta Eesti looduskaunistes kohtades viibides ja kultuurimälestisi silmates neid ühtlasi fotokaamera abil jäädvustada. Fotokonkursid juba ootavad.

Like this:

Be the first to like this post.

11. mai 2012 - Posted by Ivo Kruusamägi | Määratlemata

Kommentaare veel pole.

Aita kodukandi hiied Vikipeediasse!

Oop — Sat, 05 May 2012 01:04:42 -0700

Meil on suur rõõm teatada, et tänavu viiendat korda toimuva looduslike pühapaikade fotovõistluse korraldamises osaleb sedapuhku ka Wikimedia Eesti. Võistlustööd, mille autorid on valinud Creative Commonsi vabakasutuse litsentsi, annetab võistluse peakorraldaja Maavalla Koda foto eestikeelsele Vikipeediale. Nendega hakatakse illustreerima artikleid Eesti hiitest, mida ausalt üteldes on kahetsusväärselt vähe – seda viga püüamegi nüüd parandada.

Võistluse ametlik nimi on “Kuvavõistlus Maavalla hiied 10225″. Oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest Eestist ja mujaltki. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Tamme-Lauri tamm on üks Eesti tuntumaid hiiepuid.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 600 suuremat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa meie pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist ligikaudu 15%.

Võistluse peaauhind on 500 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, muinsuskaitse, looduskaitse ning maailma pühapaigad. Wikimedia Eesti autasustab omalt poolt parimaid vaba litsentsi all avaldatud pilte.

Võistlus kestab kuni 31.10.2012, võitjad kuulutatakse välja 17.11. Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning MTÜ Wikimedia Eesti. Võistlust toetavad Kehrwieder, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Võro Instituut, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani tervisekool, looduslike pühapaikade riiklik arengukava, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaamet ning Muinsuskaitseamet.

Võistluse eeskiri jm lisateave: http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=96&id=4668&op=lugu

Võistluse lehekülg: http://www.maavald.ee/kuvad/

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Palivere hiiepuust:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=4353&op=lugu

Like this:

Be the first to like this post.

5. mai 2012 - Posted by Oop | Määratlemata

Kommentaare veel pole.

(Mitte nii) lühike lugu ühe MTÜ tekkest

Ivo Kruusamägi — Sat, 07 Apr 2012 04:28:54 -0700

Veebientsüklopeediat Vikipeedia koostavad vabatahtlikud kaastöölised. Nõnda on see alati olnud ja nii jääb see ka tulevikus. Samas seab see arengule piiranguid, sest vabatahtlike abil ja toetusel ei ole võimalik teostada päris kõike – vähemalt seni, kuni ühise eesmärgi taha koondumine ei ole kaasa toonud juriidilise isiku loomist. Organiseerumises on jõud ning nõnda on võimalik korda saata suuri asju. See kehtib ka Vikipeedia puhul.

Serverite haldamiseks, strateegiliseks tööks, juriidiliseks kaitseks jpm on Ameerika Ühendriikides sihtasutus Wikimedia Foundation (WMF), mis saab oma toimimiseks vajaliku raha annetustest, ning tänu selle on tagatud Vikipeedia ning selle sõsarprojektide (Wikimedia Commons, Vikitekstid, Vikisõnastik, Vikiülikool, Vikitsitaadid jt) olemasolu nii praegu kui ka tulevikus.

Kindlustamaks aga erinevate keeleversioonide süsteemsemat arendamist ja loomaks Vikipeedia juurde võimalusi, mida organiseerumata vabatahtlikud ei suudaks, on üle maailma asutatud WMFi haruorganisatsioone. Need on loonud ja neid juhivad samuti vabatahtlikud ja ühine on ka eesmärk – võimaldada kõikidele maailma inimestele vaba ligipääsu inimkonna teadmistele. Selleks püütakse inimesi harida, leida uusi vabatahtlikke, teha koostööd teiste organisatsioonidega, korraldada üritusi, luua uusi tehnoloogilisi lahendusi jne.

Näiteks saksa haru on enam kui tuhandeliikmeline suurorganisatsioon, mis tegeleb saksakeelse Vikipeedia toetamisega kõikmõeldavates valdkondades. Hollandlased algatasid ülemaailmse fotokogumise kultuurimälestistest, makedoonlased püüavad Vikipeediat riigi haridussüsteemi sisse lükata, tšehhid võtavad ette pildistamisretki hankimaks fotomaterjali iga Tšehhi külast rääkiva artikli juurde ja ameeriklased teevad aktiivset koostööd raamatukogudega. Austraalias saadi värskelt vabasse kasutusse ajaloolisi videolõike, Brasiilias tutvustatakse Vikipeedia võimalusi televisiooni vahendusel. Bulgaarias alustati koostööd kohaliku loomaiaga, Suurbritannias tegutsevad muuseumite juures Vikipeedia vabatahtlikud ning Indias korraldatakse kokkusaamisi, kus osalevad sajad inimesed. See on vaid lühike loend võimalustest, mida erinevates maailma nurkades proovivad needsamad WMFi haruorganisatsioonid.

Aga Eesti? Meie omakeelne Vikipeedia on läbi aastate näidanud väga stabiilset edasiminekut. Kuigi artiklite kvaliteet ning maht järjest kasvavad, siis arengutempo (mis püsis pikalt muutumatuna), ei vasta Eesti võimalustele. Projekti juures on selgelt liiga vähe inimesi ja seda isegi meie tagasihoidlikku rahvaarvu arvestades. Ka kümnetes kordades suurem kaastööliste arv oleks kogu riigi elanikkonna kõrval mikroskoopiline. Midagi tõsist ette võtmata ei ole aga mõeldav selle puudujäägi parandamine. Seega jõudsime juba 2009. aastal arusaamisele, et vanal viisil jätkamine ei teeni kuidagi eestlaste huve ja lisaks artiklite kirjutamisele-toimetamisele peame alustama seda protsessi toetavate tegevustega senisest oluliselt suuremas mahus. Ainult nõnda on võimalik arengut kiirendada.

MTÜ on usinalt tegelenud finantsvahendite impordiga.

Tartus 2009. aasta novembris toimunud vikipedistide kokkusaamisel (kus osalesid Ivo, Margus ja Teele) sai leitud, et sellest MTÜst võiks meile igati kasu olla. Mis veelgi tähtsam: liikmeid oleks vähemalt kolm, seega saaksime selle ühenduse asutada küll ja jutu asemel tuleb tegudeni jõuda. Vaja oli ainult välja mõelda, mismoodi seda mittetulunduslikku imelooma kokku panna. Taustaks võib veel lisada, et see kokkusaamine oligi alles viies vikipedistide kohtumine Eestis ning seni ei olnud neist ükski väga arvuka osalejaskonnaga olnud, välja arvatud ehk samal suvel toimunud esimesed vikipedistide suvepäevad Saaremaal Viki külas, kus kahel päeval oli koos 8 inimest.

Probleemid ei lasknud ennast aga kaua oodata. Lisaks sellele, et oli tarvis välja mõelda, kuidas MTÜ luua ning tööle panna, kerkisid paljude jaoks esile küsimused stiilis „Mis on kohalik chapter, mida me tahame tekitada?“ ja „Kas see on ohtlik?“. Paratamatult võtab ka veebi vahendusel MTÜ asutamine väga palju aega. Seejuures mainiksin, et näiteks Wikimedia Australia on välja toonud, et milleski olulises kokkuleppimiseks on neil lihtsam osta hunnik lennupileteid ning inimesed kontinendi eri nurkadest ühte paika kokku korjata. Eesti on küll palju väiksem, aga kui tahta milleski üle interneti kokku leppida, siis kehtib siin paraku sama loogika ning meie õppisime seda tundma asja omal nahal läbi katsetades.

Asutamiskoosolekuks olime valmis 2010. aasta suvel ning see toimus 25. juulil Tallinnas. Tolleks momendiks õnnestus ühise laua taha tuua rekordarv vikipediste, kellele lisandus huvilisi ka „väljastpoolt“ veebientsüklopeediat. Kuna pikalt oli käinud suhtlus Wikimedia Foundationiga, järgnes kiirelt WMFi tunnustus. Jäi üle ainult oodata, kuniks kõik juriidiliselt paika loksub. Suurema asutajaliikmete arvu tõttu kulus omajagu aega, et kõik allkirjad sobivas vormis edastatud saaks.

Vaevalisest asutamisest hoolimata jõudsime kohe sügisel läbi viia projekti „Vikipeedia koolides“, mille käigus külastasime 15 kooli üle Eesti. Sellele järgnes aga vaiksem periood, sest kahest aktiivsest juhatuse liikmest suundus üks ajateenistusse. Samas sai alguse MTÜ viki ning hakkas välja kujunema töökorraldus ja raamatupidamise pool. Talvekülmade möödudes algasid ettevalmistustööd juba mitmeteks uuteks projektideks ja toimusid esimesed üritused. Võib lausa öelda, et „edasine on ajalugu“, sest alates sellest momendist on järjest kasvanud nii ette võetud projektide arv kui ka aktiivne liikmeskond. Näha on esimesed tulemused ja kui teise tegevusaasta lõpus seni toimunut hindama hakkame, siis ei ole kindlasti põhjust häbeneda.

MTÜ kulutuste struktuur.

Eriti eeskujulikku kasvu on näidanud Vikipeedia mainimiste arv meedias ja arvestades hetkel käsil olevat, siis on oodata vaid väga terava kasvu jätkumist. Samas tuleb sellele paratamatult rohkelt tähelepanu pöörata juba kas või seetõttu, et paljud inimesed ei tea siiani, mis see Vikipeedia on. Pole sugugi harv, et usutakse artikleid ennast ise kirjutavat, või samastatakse Vikipeediat WikiLeaksiga. Eriilmelistest projektidest ja nende tulemustest soovitan aga lugeda juba Vikipeediast ning MTÜ vikist.

Värskelt lõppes meie esimene majandusaasta. Minimaalse ressursikasutuse juures on teostatud mitmeid suurprojekte ning arvukalt väiksemaid üritusi – veel rohkem on aga alustatud, alles alustamisel või vähemalt planeerimisel. Juhatus on toimekas ja liikmeskond kasvab. Meie MTÜ on Wikimedia liikumises tuntust kogunud kui kõige efektiivsem haruorganisatsioon, kes teeb suuri asju olenemata tõsistest puudujääkidest ressursside osas. Samas on kõige olulisem, et oleme seadnud tugeva aluse oma põhilise eesmärgi saavutamisele, milleks on maailma teadmiste kõigile vabalt kättesaadavaks muutmine eesti ja võru keeles. Selle nimel tõesti tasub pingutada.

Alati saab paremini. Veel rohkem, kiiremini, odavamalt, tulemuslikumalt jne. Wikimedia Eesti on kui tohutu kasvupotentsiaaliga idufirma, mis alles hakkab õiget hoogu sisse saama ja mis otsib järjest uusi valdkondi, kus midagi oluliselt paremaks muuta. Hea on tegeleda asjaga, mis on tõeliselt vajalik. Veel parem on aga jagatud rõõm. Tule ka Sina ja saa osa Wikimedia liikumisest. Muudame koos maailma paremaks!

Like this:

Be the first to like this post.

7. apr 2012 - Posted by Ivo Kruusamägi | Määratlemata

Kommentaare veel pole.

Võrokeeline Vikipeediä

Jüvä Sullõv — Sat, 24 Mar 2012 07:07:20 -0700

Väiku Eesti kotsilõ saa uhkõhe ja ilosahe üteldäq: Eesti um suur maa – taa sisse mahus ummi põlitsit kiili ja hõimõ inämb ku üts. Niisama um lugu Eesti Vikipeedijidega – lisas eestikeelitsele um olõmah ka võrokeeline.

Tuu, et meil um kats umakeelist Vikipeediät, um väega loomulik asi, ku mõtõldaq, et algusõst pääle um Eestih olnuq kats umma kiräkiilt – talliina ja tarto kiil. Täämbädse päävä päämädses lõunõeesti kiräkeeles um tarto asõmal kujonuq võro kiil ja tuuperäst um ka miiq tõõnõ umakeeline Vikipeediä nimelt võrokeeline.

Tuu, et Eesti tõõnõ Vikipeediä uma nime ja sisu poolõst võrokeeline um, tähendä-äi siskiq, et tä väega kitsahe ja kinnitselt võrokeeline olõsiq. Artikliq ummaq tah külh kirotõduq võro kiräkeeleh, a lisas toolõ ummaq võro Vikipeediähe väega oodõduq ka seto, mulgi ja tarto keele mõistjidõ umah keeleh kirotõduq artikliq. Seto- ja mulgikeelitsit artikliid meil mõni jo um kah. Nii või üteldäq, et võrokeeline Vikipeediä um laembalt võttõh täämbädse päävä lõunõeesti keele entsüklopeediä, miä um mõtõld vabas pruukmisõs ja ütistüüs kõiki lõunõeesti kiili ja keelepruukõ mõistjilõ.

Egaq Eesti uma katõ Vikipeediäga muidoki väega esiqeräline maa joht olõ-õi. Kats vai kolm Vikipeediät um meile lähkümbist maist ka Lätih (läti, latgali ja liivi), Leeduh (leedu ja žemaidi), Soomõh (soomõ ja põh’asaami) ni Norrah (bokmål, nynorsk ja põh’asaami). Pall’odõh suurõmbih maih, näütüses Suurbritanniah, Hispaaniah, Itaaliah, um umih põliskeelih Vikipeedijit viil inämbki ku kats vai kolm. Nii või üteldäq, niguq jo algusõhki nimmatus sai, et kats umma Vikipeediät tegeväq Eestist suurõmba maa, ku tä muido vällä paistudaq võinuq, ja egäl johtumisõl um Eesti uma Vikipeediä kats-ainsusõga tävveste normaalnõ Õuruupa maa.

Võrrõldõh eestikeelidse Vikipeediäga um võrokeeline muidoki väiku – artiklidõ arvo perrä ligilähkühe katskümmend kõrda vähämb. Samal aol, ku mõtõldaq, et võro keele kõnõlõjidõ arv (arvadaq 50 000 ümbre) um eesti keele kõnõlõjidõ arvost umbõs üts katõkümnendik ja võro keeleh kirotajit um viil pall’o-pall’o veidemb, sis olõ-õi võrokeelidse Vikipeediä kasuminõ sukugi kehv olnuq. Rahulõ jäiäq taaga siski ei saaq, innekõgõ tuuperäst, et võrokeelidse Vikipeediä artikliq ummaq suurõlt jaolt õnnõ katõ-kolmõ kõgõ tegüsämbä pruukja kirotõduq. Kimmähe olnuq võro Vikipeediäle vaia mano viil ja viil tegüsit võrokeelitsit, a milles mitte ka seto-, mulgi- vai tartokeelitsit artiklikirotajit.

Niisama olnuq võro Vikipeediäl väega vaia noidõ inemiisi abikässi, kiä lõunõeesti keelih kirotaq ei mõistaq. Tekniliidsi asjo, nigu pildiq, artikli kujondus, katõgooriaq jm saa säädäq ka ilma kiilt mõistmalda ja säänest säädmist um võro Vikipeediäh väega pall’o. Ilma kiilt aktiivsõhe mõistmaldaq saa vabalt kirotaq ka lihtsämbit ja lühkümbit artikliid, näütüses liinu, külli vai inemiisi kotsilõ. Sääntsit lühküid, mõnõ lausõga artiklialostuisi ummaq võro Vikipeediähe mõnikõrd kirotanuq esiki välämaalasõq, kiä mõista-ai võro ei eesti kiilt. Võro Vikipeediä ja võro keele jaos um tähtsä ka egä lühkü, kasvai üte lausõga artikligõnõ. Tuu, ku võro keeleh um kirotõt võimaligult pall’odõ maailma asjo kotsilõ kasvai üts lausõq, um pall’o parõmb ku tuu, et naidõ kotsilõ olõ-õi võro keeleh löüdäq üttegi sõnna!

Nii et kokkovõttõs kutsu kõiki, kiä taad lugõma trehväseq: olkõq terveq ja julgõq tulõma võrokeelitsehe Vikipeediähe - kaema ja lugõma, kirotama ni toimõndama!

Like this:

Be the first to like this post.

24. märts 2012 - Posted by Jüvä Sullõv | Määratlemata

Kommentaare veel pole.